imeline!

jaajaa, ma kohe lõpetan blogimise!

enne tahtsin veel öelda, et Google on ikka imeline! mul on vaja teha endale pulmadeks sall, selline mõnus ja suur, mille saab jaheduse korral ümber võtta. erinevalt kleidist, mida endale ise õmmelda ei tohi, leidsin, et see, kui ma endale salli ise koon, ei peaks küll sinna mittetohtimise alla kuuluma.

igastahes, mul on mingi kiiks, et tingimata peab mu sall olema Haapsalu sall või vähemasti selle moodi. otsisin internetist müüjaid ka, aga pidin hindu nähes peaaegu pimedaks jääma. seetõttu hakkasin Ravelryst mustreid vaatama ja täiesti juhuslikult sattusin sellisele blogile nagu New lace - old traditions. ja vaimustusin! seal on olemas ühe salli õpetus, rääkimata imelistest motiividest. ma ei tea, aga siuke tunne on, et ma nüüd ainult neid peeneid pitsimustreid hakkangi edaspidi kuduma. tegin proovilapi ka, motiiv on kahekordne vesiroos:


lõng on maalt, vanaema kodust pärit ja puhas lammas. mu isapoolsed vanavanemad tegelesid lambakasvatusega, küll enda tarbeks, aga villa said nii palju küll, et see kokkuostupunktis lõngavihtide vastu vahetada. väiksena mulle väga see lõng ei meeldinud, oli kare ja lambane, aga nüüd mu üks lemmik. sellest tuleb ka sall.

tegelikult ma muidugi tahtsin rääkida hoopiski seda, et proovisin seda pitsimotiivi terve eilse õhtu teha ja pool ööd takkaotsa. aga ei saanud ega saanud kuidagi hakkama. enim tekitas segadust tingmärk "no stitch - ei ole silmust". kuna ma päris pitsi olen suhteliselt vähe kudunud, nuputasin end selle tähendusega peaaegu pooleks! proovisin igasuguseid variante, aga välja ei tulnud midagi. suures ahastuses (sest ma ometigi olin leidnud üle pika otsimisaja mustri, mis on täiesti ideaalne ja - oma ning eestimaine) otsisin juba blogipidajate meiliaadresse, et oma küsimusega nende poole pöörduda (ja oma rumalust tunnistada). õnneks meenus enne, et olemas on ju kõikvõimas Google. ma ausalt öeldes ei lootnud sealt eriti midagi, sest esiteks sai mu otsisõnaks pikk ja lohisev "what means no stitch in lace pattern" ja teiseks olin ma selle suures ärevuses ka grammatiliselt valesti kirjutanud (mis vist küll Google´is suurt midagi ei tähenda). aga kõigest sellest hoolimata - voila! kohe esimene link lahendas mu mure kahe sekundiga! suurepärane lihtsalt! ja kõikidele teistele teadmiseks: "no stitch" on lihtsalt selleks mustrisse kantud, et muster jookseks joonisena ka siis, kui vahepealseid silmuseid peab kahandama jne, kududes tuleb neid kohti ignoreerida ja neist üle minna. lihtne!

pean lõpetama, sest mu näpud sügelevad nüüd kuduma. üks valmis töö on küll veel näitamata - Madise imepeened kindad, aga need pole pestud ega vormitud, kuigi sellest hoolimata juba kasutuses. seetõttu polnud neid ka parasjagu kodus. nii et jäävad siis järgmiseks korraks.

Mrs Darcy kampsun

loomulikult pidin ma lõiget ümber tegema, sest esiteks on mul erinevalt sellest tüdrukust rinnad ja teiseks on mul ka pikemad käed ja keha. sellest hoolimata olen ma kampsuniga väga rahul ja enda lõikemugandamisoskuse üle äärmiselt uhke. pilt on nagu ta on, sest mu kallis mannekeen Diana on kodus ja nii pidin end ise suurepärase fotograafina fotografeerima.


hiljem: tundub, et mul vedas. just vaatasin sealt blogist, et tegemisõpetus on maha võetud hoopiski. õnneks olen selle välja printinud ja saan maailma paisata hunnikute viisi Mrs Darcy kampsuneid. muhahahahaha!!

vaalmiiss!!

sain Mrs Darcy kampsuni valmis. tuli imenunnu. õhtul näitan vblla pilte ka.

nibudega barett "Sidrun"

nagu aru saada, tegin selle mütsi juba sügisel. või siis selle aasta alguses. või kevadel. ega mälu pole enam endine. komplekti kuuluvad ka sall ja kindad. neid ma kahjuks näidata ei saa, sest kindad on juba kantud ning seetõttu pisut määrdunud ja ootavad pesu, aga ma pole viitsinud seda ette võtta. (tegelikult muidugi on lihtsalt koguaeg meelest ära läinud see pesemise osa.) ja sall ei ole veel täitsa valmis. mul kadus vahepeal heegeldamise raamat ära ja nii ma ei saanud sallile kinnituslille heegeldada, kuigi üritasin mälu järgi meelde tuletada. aga nagu ma juba ütlesin, mälu pole enam esimeses nooruses, ja nii heegeldasin ma lihtsalt käkke. mitmeid kuid hiljem leidsin raamatu üles, aga unustasin heegeldamise ära. st mitte oskuse vaid ikka selle, et pidin heegeldama. lisaks sellele hakkas tööle minu pea pedantluse osakond, mis veenab mu aju, et sall vajab uuestikudumist, et ta ei oleks nii lai. eks ma vaatan, kas lasen end veenda või ei.

tegelikult on mul veel terve hunnik valminud käsitööd kodus, mida ma pole viitsinud pildistada ja siis siia vahtimiseks üles riputada. üldse on mul suur himu õmmelda ja kududa ja heegeldada, aga ma ei viitsi eriti. selle asemel ostan kokku hunnikutes kõiksugu ajakirju, vahin pilte ja kujutlen neid kauneid asju enda seljas. vähemasti on mul olemas kujutlusvõime.

kui end vahepeal kokku võtan, siis vblla on järgmine aasta jälle uut postitust oodata. muhahahhaha.

lambad

siin ta on. minu esimene suurepärane postitus. tore, et ma suutsin selle valmistada peale mitmeid kuid. õnnitlen end selle puhul enda poolt.

igastahes tegelikult ma tahtsin lihtsalt öelda, et ma leidisin täiega ägedat lõnga kapist, mis sobib suurepäraselt ühe kampsunitegemisõpetusega. ma olen nüüd natuke aega siin toast tuppa tantsu vihtunud. rõõmust, muidugi. mulle meeldib kapist ägedaid asju leida. ühtlasi leidsin ma ka vanaema vanu lõngavihte, mis lausa kutsuvad end värvima ja kerima. (keegi võiks oma käsi mulle kasutuseks laenata).

ma mäletan, et vanasti, kui ma olin veel noor(em), siis mulle kohe üldse ei meeldinud need vanaema lõngad. vastikud lambased olid. ja rasvased. ja lõhnasid nagu...lammas. ja üldsegi polnud ägedad. nüüd ma mõtlen, et ei tea, kas meil maal on neid veel jäänud. vihte noh. et saaks kududa igasuguseid mõnususi. vanaema ju ometigi kasvatas lambaid (ja mina karjatasin neid ja karjusin nende peale, kui nad naabri viljapõllule otsustasid põgeneda) ja lõikas villa ja vahetas seda lõnga vastu. nagu see ikka käib. mäletan, et ükskord ta sai isegi päris ehtsat ja looduslikku halli lõnga, sest ühe lamba vill oli kergelt hallikas (mitte hallitanud). oh neid häid aegu.

ühesõnaga, lõng ise on selline:


ega ma muidugi suurem asi pildimeister ei ole, seetõttu on lõng tegelikkuses muidugi täiesti teist värvi. (kollane, muhahaha). ma ei kujuta kohe üldse ette, mis aastas ta pärit on. aga silt tegi minu Tekstiilikatsetuse ja Tekstiilimaterjalide kursuse läbinud südame rõõmsaks küll. ega enam ikka naljalt ei saa lõngasildilt lugeda informatsiooni joontiheduse või värvipüsivuse kohta. igastahes põnev. kui ma nüüd ühe teise kampsuni valmis saan, asun kohe seda kuduma. ja eks siis näitan teistelegi.