igastahes tegelikult ma tahtsin lihtsalt öelda, et ma leidisin täiega ägedat lõnga kapist, mis sobib suurepäraselt ühe kampsunitegemisõpetusega. ma olen nüüd natuke aega siin toast tuppa tantsu vihtunud. rõõmust, muidugi. mulle meeldib kapist ägedaid asju leida. ühtlasi leidsin ma ka vanaema vanu lõngavihte, mis lausa kutsuvad end värvima ja kerima. (keegi võiks oma käsi mulle kasutuseks laenata).
ma mäletan, et vanasti, kui ma olin veel noor(em), siis mulle kohe üldse ei meeldinud need vanaema lõngad. vastikud lambased olid. ja rasvased. ja lõhnasid nagu...lammas. ja üldsegi polnud ägedad. nüüd ma mõtlen, et ei tea, kas meil maal on neid veel jäänud. vihte noh. et saaks kududa igasuguseid mõnususi. vanaema ju ometigi kasvatas lambaid (ja mina karjatasin neid ja karjusin nende peale, kui nad naabri viljapõllule otsustasid põgeneda) ja lõikas villa ja vahetas seda lõnga vastu. nagu see ikka käib. mäletan, et ükskord ta sai isegi päris ehtsat ja looduslikku halli lõnga, sest ühe lamba vill oli kergelt hallikas (mitte hallitanud). oh neid häid aegu.
ühesõnaga, lõng ise on selline:
ega ma muidugi suurem asi pildimeister ei ole, seetõttu on lõng tegelikkuses muidugi täiesti teist värvi. (kollane, muhahaha). ma ei kujuta kohe üldse ette, mis aastas ta pärit on. aga silt tegi minu Tekstiilikatsetuse ja Tekstiilimaterjalide kursuse läbinud südame rõõmsaks küll. ega enam ikka naljalt ei saa lõngasildilt lugeda informatsiooni joontiheduse või värvipüsivuse kohta. igastahes põnev. kui ma nüüd ühe teise kampsuni valmis saan, asun kohe seda kuduma. ja eks siis näitan teistelegi.
