Neljapäev, 25. veebruar 2010

elan-elan, miks ei ela!

tähendab. ma olen jummalast olemas. ja väsitan oma käsi ka. nt just õmblesin endale ühe pluusi ja ühe pulloveri. ja ühe mütsi tegin talve lõpetuseks ja selle kõrvale olen teinud juba peaaegu ühe kinda, mille ma küll kodus üles harutan, sest esiteks tuli see isegi minu labidakäte jaoks liiga suur ja teiseks leidsin ma palju kaunima mustri, kui see, mis praegu pooleli on. veel olen printinud välja terve hunniku kudumaterjale, mida ma kõike kohe ja korraga teha tahan, aga ilmselt läheb valmistamiseks siiski aastaid pingutust. seniks üritan vanemaid külastades meeles pidada, et kaamera tuleks sealt kaasa võtta ja siis oma senised suursaavutused üles tähendada. egas midagi. üritan usinam olla!